14-aastase Elise sünnipäeva tähistamine.

Täna käisin  õpituba läbi viimas Elise sünnipäeval. Elis on olnud sage külaline Helmehaldja Käsitöökeskuse õpitubades. Ta on osalenud traaditööde; traadist kõrvarõngaste põimimise; mõnedes fimo savi teemalistest õpitubades. Temal oli küllalt hea ettekujutus sellest, mida  tema poolt välja valitud teema  tähendas.  Tema valituks sai metall-lehega ripatsite  meisterdamine. Osalisteks enamasti  sõbrannad-külalised,  lisaks  vend Siim ja ema. Isa uudistas ka kogu  protsessi. Alustasime värvide valikust. Siim valis värvid, mida tavaliselt harva valitakse, vblla  seda värvivalikut saabki pidada poisilikuks: tumeroheline ja lilla. Värvisulatuses tekkis nende koosmõjul tumedamat sorti  roheka varjundiga lillakas toon. Teistel läks värvide valimine ootuspäraselt, aga siiski isikupäraselt. Mõnikord juhtub, et värve valitakse enda seljas olevate riiete järgi (alateadlikult, mitte seda  otseselt jälgides), teinekord saavad valituks värvid, mida keegi ees valib, või vähemasti üks toonidest saab olema läbivaks. Selle toreda seltskonna puhul, oli märgata igaühe isikupära. Kahte ühesugust värvivalikut ei olnudki (kuigi see pildil ei pruugi nii tunduda). Värvid valitud asusime tehnika kallale. Selle  kirjeldamise ma jätan vahele. Kes tunneb huvi, tuleb tundi õppima või kutsub mind  oma seltskonda  õpetama. ;)

Ripatseid ja kõrvarõnga detaile valmis üsna ohtralt, kasutati ära võimalikult  suur osa  äsja valminud ilusa mustriga savilehest.  Panime    esemed ahju  küpsema. Mina sättisin valmis tangid,  kõrvarõnga konksud ja ühendusrõngad, et  anda  ehtedetailidele  otstarve  ehtena, ehk valmistasin ripatsid ja kõrvarõngad.

Juba teisel  selle vanuseastme sünnipäeval panen tähele, et mängitakse miskit mängu, kus on juttu libahuntidest, selgeltnägijatest jms. Mind hakkas asi huvitama, mis huvitav mäng see  on. Sain nii palju targemaks, et see on Hundimäng.  Tekkis huvi ja tahaks seda mängu endalegi soetada. Nii et lisaks huvitavate erinevate inimeste põgusale tundmaõppimisele saan veel huvitavaid  teadmisi  külast küllas  õpetamas käies.

Igaüks sai sellest meeldejäävast sünnipäeva õpitoast vähemalt mõned  paarid kõrvarõngaid: endale kandmiseks, kinkimiseks, või, miks mitte,   müügiks. Rahule paistsid jäävat kõik osalised. Tänud Elise isale, kellega kirjavahetus oli  väga kiire ja  kes  esimest tellimuskirja kirjutades oli end kurssi viinud täpselt   õpitoa  tellimise tingimustega. Ma pean mainima, et selline korrektne  eeltöö meeldib mulle väga. :)

Paar klõpsu tegemise protsessist:

Sünnipäevalaps Elis

Valminud kaunid ehted

Õpitoad Paides Helmehaldja headele müügipartneritele.

21.apillil toimus Paides suur õpitubade päev koostöös Helmehaldjaga. Kokku oli kutsutud head  müügipartnerid, kes müüvad edasi Helmehaldja poolt maale toodavat kaupa, peamiselt Fimo savi, Griffini traate jms.

Kokku tulid Eesti erinevatest  paikadest  keskpõrandale kokku, ehk  Paidesse: Käsitööpood Piste Viimisist, Apollo Raamatukaupluste esindajad  Tallinnast,  Pärnust ja Tartust; Pärnust  Kaubamajakast; Jõgevalt,  Otepäält ja Põlvast  käsitöökaupluse omanikud. Helmehaldja poolt, kutsujaks pooleks, oli Argo, Helmehaldja  müügimees.

Päev kujunes intensiivseks, alustasime traaditööd algajate- teemaga. Grupp oli suur, ajaliselt  venis tund ka pikemaks kui Helmehaldja Käsitöökeskuses  toimuvad õpitoad. Kõik said selgeks traadiväänamise  põhivõtted.

Väike lõuna ja   jätkasime minu jaoks põnevama teemaga – sulemustri tehnikas mahuline lilleripats või pross. Mulle ikka meeldib    savi rohkem voolida kui traati väänata. Tundsin seda  ka sel korral. Savi on  omasem. Õpilased olid tublid,    huvitavaid värvikombinatsioone tuli jällegi. Hõbedane värv hakkas väga toredasti  sulatustehnikas tehtud  savilehel  triibutooni vahel mängima. Lilla-kollase ja  mustatriibuline lille puhul  märkasin, et lilla toon muutus  ahjus tumedamaks. Vestlesime  ka sel teemal, et kas Fimo muudab  küpsedes värvi. Osad toonid muudavad küll, eriti   läbikumavad, aga need peavadki värvi muutma. Nende koostis on juba selline, et läbipaistvus tekib küpsedes. Seegi õpituba läks pisut üle aja. Aga tulemuseks saime hulgim ilusaid lilleõisi, millest enamik õpitubalisi valmistas prossi.

Paljud osalejad tõdesid, et saavad nüüd palju selgema pildi  müüdavatest materjalidest, eriti Fimo savi võimaluste rohkusest. Samuti arvati, et sellest võib tekkida  kerge sõltuvus. Seda kuuleb järjest enam ka mujal :) :) . Nii et ma  suunan inimesi sõltuvuse suunas? :)

Pilte ka:

Traaditöödest:

Lilleripatsi õpitoast pildid:

Eks ole ilusad lillekesed! :)

Üllatussünnipäev Helmehaldja Õpitoas

Täna toimus Helmehaldja Käsitöökeskuses tore õpituba: üllatus-sünnipäev. Preilid otsisid võimalust teha sõbrannale sünnipäev meeldejäävaks. Internetist leiti Karnaaks Õpituba ja Helmehaldja Käsitöökeskus. Sünnipäevalaps  sai aimu, midagi hakkab toimuma, aga lõpuni  ei osanud ta ära  arvata, et hakkame meisterdama   õpitoas   polümeersavist roose.

Seltskonnas oli ka  mõned noormehed, kel algul arvasid, et nemad  savi voolima ei hakka, vaid lihtsalt viisakalt  võtavad  osa üritusest seda jälgides. Siiski kõik kohaletulnud valisid 2 savitooni ja voolimine võis alata.  Selgeks sai õpietatud värvisulatustehnika ja kaks meetodit rooside tegemiseks. enamasti valiti lõpptulemuseks  pross või kõrvarõngad, üks kaelakee valmis ka.

Noormehed, kes nii väga savivoolimisest huvitatud ei olnud, voolidis  siiski ja väga ilusaid roose.  Üks neist tunnistas, et on kunagi  voolinud martsipanist  roose. Nii, et  ära iial ütle iial, võiks siinkohal lisada. :)

Mehed on julgelt oodatud õpituppa meisterdama ja  seni kogetu põhjal võin öelda, et kunstimeelt  neil jagub, kohati rohkmegi  kui naistel.

Olen juba imestanud tükk aega , et midagi   tähtsat maha ei  ole unustanud. Täna see juhtus, lõikevormid olin koju unustanud. Õnneks  Helmehaldjas  ostsin kiirelt asenduseks uued lõikevormid ja  tööd said tehtud.

Pilte ka ikka tänasest õpitoast.

 

Valminud  roosid

Mõnel veab….

… ja veab sellel, kes jälgib aeg-ajalt Karnaaks Õpitoa facebooki lehte. Mitmed õnnelikud, kes  seda tegid, pääsesid  16.aprillil toimunud keerishelmeste õpituppa, minu kulul. Jah, nii lihtne oligi. Ma palusin facebooki lehel kirjutada oma headest savikogemustest, algselt   pidin loosima välja 3 osalist vastanute vahel ja ei pannud kellegile kohustuseks seda infot jagada oma facebooki lehel, sest  tahtsig,i et   võiduvõimalus oleks just neil, kes  tunnevad  Karnaaks Õpitoa käekäigu vastu huvi, ehk tõelised fännid. Otsustasin, et kõik vastanud pääsevad  õpituppa.  Lisaks veel mõned uued tuttavad. Naistele silmarõõmuks võttis tänasest õpitoas osa ka üks noormees.

Eile just õnnestus, tänu Piretile, saada keerishelmeste tegemiseks vajalikud klaasitükid. Läbi tema omakorda tänusõnad Laurile, kes need   klaasitükid valmis lihvis.

Tänases tunnis oli kõik kärmed õpilased, ühe korra seletamist ettenäitamist ja juba vooliti savipallikesest keerishelmeid. Naks ja valmis! Lõpptulemusena valmis mitu käekeed ja erandkorras ka mõned  kaelakeed, mis tavaliselt tunniteemaks ei ole. Enamiks meisterdas ka kõrvarõngaid.

Tööprotsessist ka paar pilti

Tulemused:

Laureni sünnipäevapidu 25.märtsil 2012

Täna olin kutsutud Laureni, ühe äärmiselt sümpaatse preili, sünnipäevale. Juhuste tahtel lükkus see sünnipäev mitmel korral edasi. Aga Laurenil oli kindel soov  oma sünnipäeva tähistada savi voolides. Teemavalikuks osutus mahuline lilleripats sulemustri tehnikas. Kohaletulnud preilid, Laureni vend ja ema asusid kõik koos tegutsema.  Ülekaalukalt sai värvikombinatsioonideks valitud lillakad toonid. Väikese näksimise, lobisemise taustal  valmisid mustrirullid ja sealt edasi ka lilleõied. Kristo, Laureni vend, oli  ka  tubli  ja 9-aastase poisi kohta  väga süvenenud teemasse.  Tulemuseks valmisid  vahvad triibulised lilleripatsid.

Mul on ikka siiamaani vedanud, et olen sattunud huvitavate inimestega  kokku,  õppides neid natukene tundma nende endi kodudes.  Hästi mõnusa õhkkonnaga sünnipäevapidu oli.   Tänud Ingale.  :)

Pildikesi ka

Kelmikas sünnipäevalaps Lauren

usin Kristo

Valminud lilleksed.

Õpituba Tiheda lasteaia õpetajatele 7.märtsil. Roosi-ehted.

Peipsi ääres  polnud ammu käinud ja Kasepää kandis mitte kunagi. See Kasepää asub Mustvee lähedal. Kaarti uurides leidsin veel samanimelisi kohti. Otse Peipsi järve ääres asus Tiheda lasteaed, no rohkme lähemal järvele vist üks lasteaed asuda ei saa. Vaatad aknast, ees paistab lai ja ääretu Peipsi. Väga põnev vaatepilt  turisti jaoks. Sellise  ahne  turisti  pilguga  ju vaadatakse uusi kohti, tegin seda minagi.

Õnneks või õnnetuseks langes eelnevalt planeeritud õpitoa läbiviimise aeg kokku üleriigilise streigipäevaga, millest sealsed õpetajad ka osa võtsid, seega lasteaias ma lapsi ei märganud. Küll aga olid kohad huvilised õpetajad, kellega koos meisterdasime roosi-ehteid.

Viimasel ajal olen märganud, inimesed valivad õpitoas kasutatavaid savi värve   parasjagu seljas olevate riiete järgi, kuigi nad ei uuri  mis  värvi neil   riideid just seljas on ja nad ei plaani ehteid teha konkreetselt selle riietuse juurde, mis parasjagu seljas. Pigem hetke meeleolu järgi valitakse värve.  Seetõttu tundub mulle, et  ehk hommikul, kui me kõik end riidesse paneme, valitseb meie üle ka hetkemeeleolust tingitud  tunne, et valiks riideid selga värvivalikuid arvestades, mitte niivõrd tegumoodi silmas pidades. See selleks.. väike   arutelu lihtsalt…

Siingi  oli mitmed kasutanud  värvivalikus  riietel kordunud toone. Õpetasin ja näitasin ette kahel erineval viisil roosi voolimist, edasi asuti pusima enda ehete kallal. Mõni soovis meisterdada ainult prosse, mõni jõudis valmis teha   paar paari kõrvarõngaid.

Aega kulus meil üllatavalt kaua, üle 3 tunni. Tulemused olid  ilusad.

 

Pilte töö käigust ja tulemusest

Õpitoad Tartus 25-26.veebruar. Õhtulehe heategevuslikust kampaaniast osavõtmine koos Helmehaldjaga.

Tartusse sõit oli ammu plaanitud, asjade kokkusattumine  tõi õpitubade sellekordse tsükli tartukatele lähemale. Õhtulehel on käimas kampaania, mille käigus inimesed kirjutavad oma soovidest , neist valitakse mõned välja ja püütakse täita. Selle kampaania käigus pöördus Õhtuleht Helmehaldja ja minu poole. Täitsime koos Helmehaldjaga ühe preili soovi õppida traaditöid ja preilil tekkis soov ka  saviõpitoas osaleda. Helmehaldjas kinkis omalt poolt veel kinkekaardi.

Õhtuleht kajastas seda teemat ka oma artikklis  http://www.ohtuleht.ee/466465

Õpitoad toimusid  Tartus Lille Majas, loomingulisust õhkuvates ruumides 25-26 veebruaril. Mõlemil päeval 2 teemat. Esimese päeva  teemadeks   valisin traaditööd algajatele, minu üllatuseks  registreerus see grupp kiirelt täis.  Teiseks teemaks  metall-lehega kaetud ripats. Sel korral sain katsetada kahte uut mustrilehte, mille  olin varunud ja nende ost õigustas ennast. Need mängisid  savi ja metall-lehega väga kenasti.

26.veeburaril oli esimeseks  teemaks  ”paeltikandiga” rahvuslik pross. See teema meeldib mulle ikka väga-väga. Lisaks veel pretensiooniks teema,   põimitud lapik helmes. Nii vähe kui seda teemat on mul õpitoas olnud,  osutub see parajaks proovikiviks, seda just alguses, kui tekib tunne et viskaks  kogu selle põimimise nurka kuna traat tahab sõlme minna, helmes ei püsi paigal jne. Aga kui pool  helmest on põimingusse mähitud, siis   läheb juba tunduvalt  lihtsamini see põimimine.

Minu jaoks tegi selle Tartus käigu veel   toredaks asjaolu, et sain külas käia ja  mõnusalt lobiseda oma  sugulasel Marrel, kes ka fimo savist meisterdab toredaid asju ja  tema tunnuseks käsitöö vallas  on  asümeetrilised  pitsilised-helmelised prossid.  Ju meil on  käsitöö geenises.

Tema käsitööga saab tutvuda siin  http://vaatan.blogspot.com/

Kokkuvõtteks Tartu õpitoad  sujusid kenasti, tartukad on pisut rahulikuma meelega kui  pealinna inimesed.  Loodetavasti tuleb Tartu õpitube veel :) Uute kohtumisteni!

Pilte ka

Õpitoad taas Paides Lipi-Lapis 11.veebruaril

Üle pika aja  käisin õpetamas Paides Lipi.Lapis. Tore oli näha  jällegi  neid, kellega seal mitmetes õpitubades aega veetnud mõnusalt. Aino, Vaike   jpt. Ei väsi  imestamast selle valiku üle mis Jaanikal,  poe pidajal ja minu lapsepõlveklaaslasel,  seal pakkuda on. Igat sorti käsitöötarbeid. Kes veel  ei ole seal käinud, kindlasti tasub see retk ette võtta.

Esimeseks teemaks  oli seekord minu  praegune suur vaimustus  savist paletikandiga rahvuslikud prossid. See  teema oli esimest korda mul õpetamiskavas. Iga uue teemaga on  ikka nii, et tegelik teema headus tulebki välja peale esimest õpetamist. See teema on hea! Väga hea. :)  Sellise  tagasiside sain osalejatelt, kes oli väga rahul.

Kel tuli välja veidi paremini, kel natukene veel paremini. Mitmed neist sattusid nii hoogu, et lubati kohe kodus edasi harjutada. Sõbrapäev ju tulekul ja selline vahva rahvuslik pross sobib ka  Vabariigi aastapäeva kingituseks meisterdada.

Meisterdajad hoos

Ja tulemuseks  valmisid  need iludused:

Teema  ei võtnudki  2,5 tundi,  Jõudsime  2 tunniga valmis, siis jägi   veidi aega ka   teepausiks enne järgmist õpituba. Jaanika oli varunud imelist piparmündi teed  mis lõhnas nii  tugevalt ja hästi. Lisaks  oli valmistanud Jaanika ema sõbranna meile imelisi lihapirukaid, mis nägid välja nagu väikesed sarvesaiad. Maitsesid  hää! :)

 

Kui õige aeg käes, no tegelikult alustasime isegi veidi varem kui  graafik seda ette nägi, valisime sobivad suured helmed, lõikasime parajad  jupid traati ja  traadipõimimise õpituba võis alata. See teema oli ka esimest korda. Selle teemaga pean veel veidi tegelema. Aga tulemused olid   siiski   toredad.  Sisuliselt meenutab see traadiga põimimine niidigraafika tehnikat.

Usinad põimijad.

Tulemused   siin

Rooside meisterdamine Linnamõisa Perearstikeskuses

20.jaanuaril voolisime roose Linnamõisa Perearstikeskuses.  Alustasime varakult, kella 15 paiku. Osavõtjaid oli üsna palju ja kogemuste järgi arvestasin, et aega kulub sel juhul ka rohkem.

Alustasime värvide valikust, värve oli seekord palju ja valik keeruline. Meeldivaimateks värvideks  kujunesid lillakas-punased toonid, sekka veidi musta, rohelist, kuldset. Puutumata jäi kollane. Tegime värvisulatust ja näitasin ette kaks erinevat viisi roosi tegemiseks ja siis asus igaüks oma  roose nokitsema.

Perearstide ja õdede hulgas oli ka paar väikest preilit ja 2 noormeest. Preilidel tulid toredad roosid välja.  Noormehed tegid oma roosid tumedamates  toonides.

Voolimise tulemusel valmisid eri suurusega  prossid, kaelakeeripatsid ja kõrvarõngad. Dekoreerisime neid veel   sädelevate pulbritega ja roosid oli valmis ahjuminekuks.

Suurem töö tehtud, lasti hea maitsta hiina kiirtoidul, mis  äkitselt ilmus ei-tea-kust. Võib-olla mina lihtsalt kiire toimetamise käigus ei märganudki   millal   kiirtoit ilmus. Igatahes oli väga tore  natukene kõhtu täitsa õpitoa kiire momendi järel.

Üks preili jäi ahju juurde valvesse, kannaltikult oodates, millal  25 minutit täis tiksub ja roosid valmis saavad.

Minu üllatuseks ei soovinud väga palju roosikõrvarõngaste või ripatsi juurde  ”helmepusasid”. Kes viitsis, tegi ise,   või aitasin mina  traadist väänata kinnitused ja vormistada roosid eheteks. Kokku kulus meil aega 4 tundi. Loodetavasti jäid õpitubalised oma valmistatud ehetega rahule.

Kuna õpetamisega oli nii kiire, ei jõudnud ühtegi pilti tea, aga ehk õnnestub  mõni pilt siiski saada osavõtjatelt, kes  pilte tegid.

 

Muudetud märtsis 2011

Lõpuks ka üks pildikene

Mia sünnipäev moonidega

Täna käisin ühes Tallinna lähedases häärberis Mia sünnipäeval. Miaga kohtusime juba ühel varasemal, Johanna, sünnipäeval.

Mia valis sünnipäevateemaks moonid.  See oli väljakutse mulle endale, sest  mooni teema all oli mul  algselt suured mooniprossid,  mis  kujunesid rohkem iluesemeteks. Praktiline väärtus ostus minimaalseks, kuna tolmukad olid liiga õrnad ja kroonlehed  oma suuruse tõttu samuti. Seega oli mooni teema vaja uuesti läbi töötada.

Mulle hirmsasti meeldivad need moonid, mis preilid täna meisterdasid. Säravpunased,  mahulised,  toredasti õhulised. Mooni kroonlehed olid peaaegu äravahetamiseni sarnased, isikupärasemaks sai need  musta südamikuga. Neid tehti  kahel erineval viisil. Lisaks kasutati dekoreerimiseks Pearl Ex hõbedast ja ka sinist pulbrit.

Mina aitasin  valmis küpsenud  moonid vormida eheteks-  kõrvarõngasteks, kaelakeeks, või hoopiski mobiiliripatsiks.

Sünnipäevalaps Mia   usinasti voolimas

Voolimine

Preilid sätivad  valmis moone  ahjuplaadile

Sellised toredad mooni-ehted .  Niii  ilusad! :)

Kristini sünnipäev 13.jaanuaril Helmehaldja Käsitöökeskuses

Evelin, Kristini ema võttis minuga ühendust sooviga tähistada tütre sünnipäevas õpitoas  meisterdades. Sünnipäevalaps on ise ka varem  proovinud kätt Fimo savi voolimisel ja ka ehete meisterdamisel. Seda oli kohe  tunda ka tema meisterdamist vaadates.

Kristini valitud teemaks oli musterdamistehnikas helmed.  Õpituba sünnipäeva tähistamise raames toimus Helmehaldja Käsitöökeskuses. Preilid kogunesid aegamisi. Minu õnnetuseks ununes kogu mu õpitubade näidistekarbikene koju, seega pidin kiirelt tegema uued näidised, ühtlasi oli see heaks sissejuhatuseks teemasse ja need kes oli kohal esimestena, said  otsese ülevaate sellest mis   endast kujutab musterdamistehnika ja mis me tegema hakkame.

Preilid vaatasid, mina meisterdasin ja  rääkisin juurde kogu tegemise protsessi iseärasused. Nii oli preilidel kergem voolima hakata. Sellest tulenevalt otsustasin, et   mõistlik on ennem seletada   lahti kogu protsess, kuigi see võib tunduda algul arusaamatu, aga midagi jääb  siiski meelde. Kui asuti  voolima, siis seletasin veelkord üle teema põhimõtted.

Põnevaid värvilahendusi valiti . Mulle tundus huvitav  samblaroheline,  hallikas beezh, samuti helelilla, must ja valge.  Kuna see teema  on ajamahukas, siis jõuame õpitoas valmis meisterdada ainult helmed. Ehete tegemine jääb igaühe enda hooleks.

Preilid õpitoas. Krisitin, roosaka salliga pildil paremal

Valminud helmed

Rahvuslikud prossid savist “paeltikandiga”

Tunnis valmib rahvusliku mustriga pross, mille pealispinna kujundame tasapinnaliselt “paeltikandina”. Kasutame  eri toone polümeersavi, rinnanõela, liimi, nööpnõela.

Igal osalejal valmis 1 pross.

Peenem nikerdamine, mis nõuab rahulikku meelt

Osavõtutasu: 10 € (sisaldab materjalide ja töövahendite kasutamist)

Valmiva töö näiteid:

Õpitoas valminud helmed:

Fänniloos Karnaaks Õpitoa Facebooki lehel

Soovin  teada, mis saviteemadest oleksite huvitatud  Karnaaks Õpitoa vahendusel.

Kirjutage teemasoovidest Facebooki leheleja loosi läheb see peenvoolimistehnikas valminud ripats. Oma õpitoa soovi saab kirja panna  https://www.facebook.com/media/set/?set=a.247758958597474.62186.183510801688957&type=3#!/photo.php?fbid=308454835861219&set=a.247758958597474.62186.183510801688957&type=3&theater

Loos toimub 1.jaanuaril. Tulemused teatan FB lehel  selle sama pildi all.

 

Täiendus:  Facebooki loosi võitis Kaire Talja! Palju Õnne!  Võtan Sinuga FB-s privaatselt ühendust. :)

Orhidee-ehete meisterdamine Hopp Mängutoas

Laupäeval  osalesin 11-aastase Johanna-nimelise preili sünnipäeval, mis toimus  Hopp Mängutoas. Kokku oli tulnud suur hulk tüdrukuid, kes ootasid  ehete valmistamist.  Minuga juhtus paraku nii,  et  jäin veidi hiljaks(10 min). Endale andestamatu viga.  Tüdrukuid ei paistnud see häirivat. Neil oli tegevust küllaga, nagu mängutubades ikka.

Jõudes kohale, pakkisin kiirelt asjad lahti ja preilid valisid  sobivad toonid savi välja. Valdavalt said valituks  heledamad pastelsed toonid, mõni julgem valis ka  musta ja pruuni põhivärviks.  Edasi läks kõik tavapäraselt. Värvisulatus, konksukesed,    kroonlehtede lõikamine, paika sättimine, klaashelme valimine südamikuks ja siis see põnevam osa- kaunistamine  Pear Ex dekoreerimispulbritega. Mõni orhidee sai justkui uue välimuse kui oli üleni kaetud kuldse  sädeleva pulbriga. Nii valmisid   kaelakee ripatsid.

Edasi sai  juba selgeksõpitud tehnikaid kasutades asuda valmistama kõrvarõngaste jaoks  väiksemaid orhideesid. Preilidel jäi aega ka  pitsa ja tordi söömiseks. Sünnipäeva lõpp läks kiireks.

Sel korral olime kokku leppinud, et iga osaleja saab kaelakee ja kõrvarõngad.  Minu jaoks tähendas see seda, et mina panen kõikidele ripatsitele  ketid külge ja valmistan ka kõrvarõngad. Ilmselgelt oleks see 11-aastastele liigseks koormuseks olnud  ja võib-olla ka pisut väsitav tundunud.

Koondpilti teha ei jõudnudki, tegelikult   oli nii suur tempo et ei jõudnud ühtegi pilti teha.

Täiendus:

Johanna ema Janne Lass tegi pilte ja jagas neid minulegi blogisse lisamiseks.

Osa ripatseid on just ahjust tulnud.

Preilid valivad õiged toone välja.

Savi soojendamine.

Orhideed küpsenud,  ketid, kõrvarõngakonksud külge ja ehted ongi valmis.

Sünnipäevalised koos. Sünnipäevalaps seisab minu ees  lilla kootud kleidiga.

Õpitoad Vaida Lasteaias

Täna käisin teist korda külas Vaida Lasteaias  kuhu tulid kokku huvilised savi voolima. Eelmisel korral  tegime orhideesid. Sel korral arhailiseid helmeid.
Ei teagi kas  õpetajatel on  sisse õpitud  olla tunni ajal vagusi ja mitte teisi segada või  oli  rahulik vaikus sellepärast,   et voolimine oli huvitav ja keskendumist nõudev tegevus.  Ja õpetajad juba oskavad keskenduda.
Mulle täitsa meeldib see suhtumine, et õpetamise käigus ei lobiseta üleliia. Siis saab  õpetatavale teemale pühenduda  ja kõik sujub ladusamalt.   Õpetajad oskavad olla viisakad. Mõnus seltskond!

See paneb mind mõtlema, et mis  erialade esindajad on need inimesed, kellega õpitubades kokku puutun ja kes lobisevad vahetpidamata. (See ei ole etteheide, kindlasti mitte)  Kas see on nende loomuses palju lobiseda või on see seotud nende erialaga…? :)

Ehk kohtume   vaidalastega veel  jaanuariski.  Nüüd on kaks  saviteemat läbi võetud,  kuluks mõned teadmised ka traadiväänamise kohta.

Suured tänud Lennyle  kutsumise  ja organiseerimise  eest.

Usinad savivoolijad

Valminud  helmed