Tellitud õpituba Mähe Vaba Aja Keskuses 3.aprillil

Minu poole pöördus Nataly Mähe Seltsist ja kutsus mind Mähe VAK-i õpituba läbi viima. Teema valik oli neil kohe selge, selleks sai trükitud pildiülekanne savile.

  

Meisterdamine Faina sünnipäeval 31.märtsil

31.märtsil toimus  Anija valla Kultuurikeskuses õpituba  10-aastaseks saava  Faina sünnipäeva raames.  Algselt oli plaanis valmistada maasikaid, aga kohapeal otsustasime, et veeretame keerishelmeid, kes veel jaksas, tegi väiksemaid maasikaid ripatsiteks või kõrvarõngasteks. Mõnel jagus veel  viitsimist  orhideede jaoks.
Jõudsime ära küpsetada keerishelmed ja maasikad. Orhideed said ka  enam vähem küpseks kui üks väike 3-aastane mudilane käis ahju  nuppe kruttimas  ja imelikul kombel ei pannud me  keegi seda tähele. Orhideed kõrbesid ära. Nüüd sain näha, mis juhtub fimo saviga 200 kraadi juures. Üsna halb lõhn ja suur toss.  Ilusatest orhideedest oli küll kahju. Aga valminud keerishelmestest ja maasikatest  valmistasime  vahvad käekeed, kõrvarõngad ja mobiiliripatsid.

Pildikesi ka õpitoast. Piltide autor ja päritolu https://www.facebook.com/jevgenyka?fref=ts

Valminud ehted

Sünnipäevalaps Faina

200 kraadi juures küpsetatud  orhideed.

Vahel juhtub ka nii…

.. et õpitubade lehele olen kirja pannud  ühe teema ja  peas mõlgub  teine teema ja reklaamin facebooki lehel sootuks  seda teist  õpitoa teemat. Siis tulevad õpilased tundi ja on veidi segaduses.  Mis me siis tegema hakkame?

Nii täna juhtuski. Helmehaldja kodulehel oli kirjas  tänase tunni teemana “metall-lehega kaetud ripatsid”, mina  valmistasin tundi ette “mahulise lilleripatsi” tarvis.
Kui õpitubalised on mõistvad, siis laheneb selline segadus  rahulikult. Koos valisime uue teema,  milleks sai  ”paeltikandiga kaetud ripats” . Boonusena  näitasin veel kiirkorras kuidas teha orhideed ja seletasin  ka metall-lehega   kaetud ripatsi tehnikat.

Aivi, Teele ja Maris -aitäh Teile mõistva suhtumise eest. Koos oli tore meisterdada ja juttu puhuda. Vahvad õpilased olid mul täna!

Meie tänased tööd.

Приглашаем на мастер-классы!

…Sellise kõlava kutse esitas RTO, üks suurimaid käsitöötarvete müüjaid ja vahendajaid Venemaal, oma veebilehel.

Õpitubade läbiviijaks olin mina. Kuidas ma sinna sattusin? Eks ikka Helmehaldja kaudu. Helmehaldja kõrval tegutseb samal alal, aga Venemaa turul firma nimega  ”Frederik”. Nende koostööpartneriks on RTO, kes kutsus kokku enda koostööpartnerid ja edasimüüjad. Neile tutvustasingi Fimo savi ja Griffini tooteid.
Minu jaoks oli see  suur väljakutse. Enda vene keele oskust hindan kesiseks, samas oli  ammu  mõte keeleõpingutega alustada. Nagu elus ikka, õiged asjad tulevad õigel ajal (või natukene hiljem).

Õpitubade läbiviimiseks  oli kõvasti eeltööd vaja teha : selgitada välja kuidas materjalid ja töövahendid  Moskvasse  jõuaksid,  tekstide toimetamised- tõlkimised,  logistika, ajaline planeering jne. Minu  rõõmuks aitasid mind selles kõiges  “Frederik” -i müügiinimesed  Ilona, Julia ja Tarmo.
Teemadeks valisime  mahuline lilleripats    ja  traaditööd algajatele.

Õpitoast osavõtjate huvi oli suur, neile meeldisid ka  näidised, mis ma olin kaasa võtnud. Mõne  osalisega tekkis kohe  toredam ja väga sõbralik suhe. Üks vahva proua  aitas mind mitmel viisil  ja tundsin kuidas ta on “oma”. Tema mõistis mind ja mina teda.

Aja planeerimisega  läks sel korral  täitsa kehvasti, nii mööda ei ole ma ennem oma  õpitubade ajastust arvestanud, aga  ega ennem ei ole vene keeles õpituba läbi viinud ka sellises vormis. Vabandus, eks!  Saime kõik lillekesed valmis tehtud aga seda  2  tunni asemel 3 tunniga. Nii et  hoolimata  pikast kogemusest õpitubade läbiviimisel on iga kord midagi uut mul  õppida, ka planeerimise osas. Inimeste kohta saan ka alati rohkem teada- erinevate iseloomude, natuuride,  oskuste ja võimekuse  kohta.

Kes jõudis, pidas peale esimest õpituba väikese pausi. Venelaste traditsiooniline teepaus  oli seal au sees. RTO köögis oli söögitädi, kes  hoolitses, et  kõigil oleks teed  ja laual oli  2 suurt kausitäit  erinevaid küpsiseid, mida sai  tee sisse kasta. Laualt ei puudunud ka hoolikalt  sätitud  taldrik sidruniviiludega.

Nagu ennem kirjutasin, kes jõudis, see pidas väikest pausi, minul oli nii kiire järgmise õpitoa ettevalmistamisega, et see tee-küpsisering jäi minul vahele. Ma   tahtsin, et kõik oleks valmis ja ajaliselt korrektne, seepärast loobusin pausist.

Jätkasime  traaditööde teemaga. Kuna esimese õpitoa pikkus läks üle planeeritud aja, siis otsustasin,  et traaditööde teema teeme lühendatud versioonis, ehk igat detaili tegime 1 tk. tavapärase 2 tk. asemel. Oluliseks pidasin, et kõik detailid, mis plaanitud, saab läbi võetud.  Kel oli suurem huvi neile sai veel  üle seletatud  mõni detail, et  kõik ikka paremini meelde jääks.

Lõpetasime selleks päevaks kella 18.30 paiku. Väsimus oli küllaltki suur, aga samas oli rahulolu tunne, et  eesmärk sai täidetud,  jagasin oma vaimustust fimo kohta ja õpetasin  traaditöid tegema. Loodetavasti  said edasimüüjad paremini aimu  Fimost ja Griffini traadist.

Peale sellist kiiret õpitubade päeva kulus üks korralik  söök ära. Läksime  restorani  mis asus kaubanduskeskuses  ”пражскаский” (samanimelise metroopeatuse lähedal).  Tahtsin suppi süüa ja mis suppi siis veel võtta kui mitte boršši. See on ikka tõeliselt hea roog, eriti Moskvas, tunda oli, et seal oli sees mitut sorti liha, sealhulgas ka  loomakeelt. Kõik komponendid mõnusalt peenikesteks ribadeks hakitud, supi vedelik selge. Maitse  oli jumalik peale pikka päeva.

Järgmisel päeval toimus veel 2 õpituba RTO  töötajatele-spetsialistidele. Ajalise piirangu tõttu otsustasin valitud teemade asemel kombineerida fimo ja traaditööde õpituba. Tegime keerishelmeid, kui need said ahju pistetud, näitasin veel kärmelt ette kuidas teha roosiga mustrirulli ja lihtsamat greipfruudi  mustrirulli.  Siis kiired ettevalmistused traaditööde õpitoaks, kuna osalised teadsid, et ajaliselt oleme väga  piiratud, siis   olin  tunnile kontsentreerumine  maksimaalne.  Võib-olla oli see põhjus, miks asjad sujusid üllatava kiirusega, lausa nii kiirelt et enam jõudis  valmistada traaditööd algajate teemas 2 detaili. Tegemata jäi spiraali mähitud helmes, aga jõudsin kiirematele sellegi ette näidata.

See pani mind mõtlema et võib-olla peaksin  ennem tundi inimestele meelde tuletama, et tunnis oleks vaja oma mõtteid koondada. Olen tabanud end  pidevalt korrutamas ühte ja  sama asja, kuna inimeste tähelepanu on kadunud või nad  harjuvad sellega, et ma seletan asju mitmeid kordi üle. Minu eesmärk on, et  inimene, kes tuleb mulle tundi õppima, saaks sellest tunnist võimalikult palju teadmisi, aga vahel jääb tunne, et  maksimaalselt teadmisi  edasi anda  on  minu huvi,  teadmisi vastu võttev  pool tahaks pigem meelelahutuslikult kerget õpituba.

Kumb siis oleks  parem lahendus?  Kes teab? Avaldage arvamust.

Kokkuvõttes oli see mulle üks suur tore väljakutse.  Üks asi viib teiseni. Sellise  keelepraktika toel julgen vastu astuda suvel aset leidva suure firma  suveüritusele,  kuhu mind on  õpetama  palutud   ja kus oli eelduseks vene keeles kõnelemine.   Seega  on ka rohkem põhjust  keeleõpinguteks.

Õpitubadest  püüdis Ilona  paar pilti siiski jäädvustada.

Esimene õpitoa päev ja valminud lillekesed

Teine õpitoa päev

Taas Kiiklas 17.veebruaril.

Täna toimus õppimist ja õpetamist täis päev taas  Kiiklas, Ida-Virumaal. Tuttavad näod  mind vastu võtmas ja mõni uuski lisandunud. Eelmisel korral oli traaditööde päev, sel korral  katsetasime  fimo savi võimalusi. Teemadeks sai valitud  pildi ülekanne savile ja savist paeltikandiga pross.

Mõlema teema  ajal olid voolijad teemasse süvenenud, seda sai hinnata selle järgi, et jutuvadinat peaaegu ei olnud.  Igaüks tegutses oma ripatsi või prossi ilusaks vormimisega.  Tulemuseks valmisid  toredad ehted ja mõnelgi oli soov veel õpitut kinnistada  kodus  iseseisvalt meisterdades. Selle tulemusega võin rahule jääda kui näen, et õpilastel on veel huvi peale tundi  sama teemaga edasi tegeleda.

Tänud Ruthile   ja  MTÜ Maadaamile, kes kutsusid mind õpetama. Loodetavasti kohtume aasta pärast taas.  :)

Pildikesi õppepäevast.

Kõigepealt tulemused……

…….ja  pildid  sellest kuidas need kenad  ehted valmisid.

.

Õpitoad Laitse Seltsimajas 2-3.veebruaril

Eelmise aastal võttis minuga ühendust Kerli, kes veab erinevaid ettevõtmisi Laitse Seltsimajas,  ja palus mul teha pakkumine 3 õpitoa jaoks. Kavas oli taotleda KOP projektist  toetust õpitubade läbiviimiseks. Selle aasta alguses teatas Kerli,  et taotluse vastus on osutunud positiivseks ja saame läbi viia plaanitud õpitoad.

Laupäeval toimus 2 õpituba.

Traaditööd algajatele kulges ladusalt, kuigi   kulus veidi rohkem aega kui tavaliselt, lausa 3 tundi ja veidikene veel. Huvitav,  selle õpitoa tekst on mulle nii pähe kulunud, võiksin unepealt kogu teksti  ette vuristada. Omamoodi käib tunnis mul  mäng  lauseehitusega -millist lauseehitus  ma pole veel proovinud või missugust  kordan kõige rohkem.  Traaditööde  õpituba meeldib mulle väga läbi viia.  Selle teema puhul tunnen, et  oskan  kõikidele küsimustele vastata.

Paeltikandiga prossi õpitoaks olid osalised veidi väsinud, seepärast vist jäid mustrilaotised tagasihoidlikemaks,  aga valmis siiski huvitavate nüanssidega prosse.  Põneva lahendus oli ebasümmeetrilise mustriga pross (helesinine-mustaga), samuti  spiraalina kokkukeerduv muster (must-valgega), aga ka gooti ristikheina muster (tumelilla roosaga).

Pühapäeval  toimus  aeganõduvam saviteema – arhailised helmed Donna Kato stiilis.  Kuna seda teemat pole  ammu  teinud õpitubades, siis oli  väga mõnus seda voolida.   Selle teema puhul on palju  infot ja see tundus segadust tekitav, aga tulemuseks said kõik vahvad helmed.

Huvitaval kombel, sel korral   fimo savid muutsid veidikene  oma tooni. Ei suutnud välja mõelda,  mis võiks olla selle põhjuseks, kas kriidipaber, mille peale panime helmed, mängis mingit  rolli. Tavaliselt olen kasutanud  tavalist kontoripaberit.  Ahju temperatuur oli sama nagu igal korral  ja helmed panime eelkuumutatud ahju.  Toonid olid veidi tuhmimad kui ennem küpsetamist. Pean seda  uurima, miks  fimo nii käitus.

Loodetavasti  said õpitubalised väheke aimu fimo savi võimalustest ja  piisavalt  teadmisi traaditööde kohta. Ehk kohtume veel…..

Õpitoad Kiiklas 13.jaanuaril 2013

13.jaanuaril  võtsin  ette sõidu Ida-Virumaale Mäetaguse valda Kiiklasse. Mõnus sõit läbi vaikse pühapäeva hommiku. Saatjaks mängimas   Johnny Cash-i   plaat.

Kohale jõudsin  varem, kui olin planeerinud. Aga seda enam jäi aega rahulikult tunde ette valmistada, sest osavõtjate arv oli sel korral  üllatavalt suur, veidi pabinasse ajavalt suur – 25 inimest lausa.   Mind võttis vastu Ruth, MTÜ Maadaam perenaine. Sättisime lauad-toolid paika. Samuti tangid, traadid, helmed. Kaasa oli võetud ka müügimaterjali Helmehaldja veebipoest ja muidugi  mu müügikastid.

Rahvas kogunes ja kell 10.30 saime alustada esimese teemaga, milleks oli traaditööd algajatele. Mõtlesin, kuidas kõige paremini edastada kogu info ja näidata ette 25. inimesele.  Parimaks viisiks  osutus   näidata ette töövõtted väiksemates gruppides,  mis pani küll teised osalejad ootele, aga  lähedalt  näidates saab paremini töövõtted selgeks õpetatud. Sellist võtet kasutades saime isegi nii suures grupis kinni peetud   ajalimiidist, milleks olin seadnud 2,5 tundi teema kohta.  Minule kergenduseks olid  mõned osavõtjad ennem traaditöödega tutvust teinud ja  abistasid teisi. Tulemused olid ootuspärased. Kõik said hakkama ja valmistasid  toreda käekee. Osavõtjate hulgas oli ka 2  koolilast.

Ruth  tegi õpitoa ajal köögis  suure pajasupi, mis maitses väga hästi. Sõime suppi ja tor

Kõht täis, jätkasime järgmise  traaditööde teemaga – lapiku helme põimimine traadiga.

See osutus veidi keerulisemaks teemaks, aga mitte väga võimatuks. Õnnestus pildile püüda mõned valminud tööd. Selle teemaga on mul endal veel tegeleda vaja. Mõtlen, et kas  see teema on algajatele liiga keeruline või pean leidma viisi  paremini teema selgeks rääkida.

See kohtumine ei jää meil viimaseks Kiiklas. Veebruaris tuleb uus õpitubade päev, sel korral võtame käsile saviteemad. Uute kohtumisteni  toredate  inimestega.

http://riinukas.wordpress.com/2013/01/22/opitoad-kiiklas-13-jaanuaril-2013/   Riinukas  tegi õpitoas  enda valmistatud  ehetest pilti ja näitab seda teistelegi blogis

Prinditavad kinkekarbid 3 suuruses

Prindi välja siit lehelt kolmnurksed pakendid  ja  saad  vahvalt vormistada enda valmistatud ehted kingituseks. Karbi idee leitud neti avarustest ja kohandatud endale sobivaks ehete järgi.

A4 formaadis lehel on  3  erineva põhjasuurusega kokkuvolditavat karbikest,  4; 5; 6 cm  põhjapikkusega.  Teisel lehel on 2    6 cm põhjamõõduga karbikesed.  Kõrvarõngad mahuvad kenasti kõige väiksemasse karbikesse;  käekeed , kaelakeed   sobiksid   suurimasse karpi.   Karbi  ääred  on ilmekuse lisamiseks svammi ja akrüülvärviga  üle tupsutatud.

Sünnipäev sõbrannadega õpitoas.

Õpitoas on tore  sõbrannadega kokku saada  ja  lobisemise kõrvale mõni vahva ehe valmistada. Nii mõtles Marge, kes tähistas õpitoas oma  sünnipäeva koos  sõbrannadega Helmehaldja Käsitöökeskuses.  Meisterdamise teemaks valiti  traadist heegeldatud kaelakee.  Minu jaoks oli  see tore vaheldus viia läbi õpituba täiskasvanutele. Kõik   osalejad  on osavad käsitöömeistrid.  Traadi heegeldamine ei valmistanud  mingit raskust.

Jana sünnipäeva õpituba käevõrude ja kõrvarõngastega.

18.novembril pidas Jana Helmehaldja Käsitöökeskuses sünnipäeva koos oma sõbrannadega. Meisterdasime helmetraadil kihilisi käevõrusid. Alguses kulges kiirelt ja ladusalt. Aeganõudvamaks tööks kujunes  ehte viimistlemine, ehk  küsimuste lahendamine- kuidas pigistada kinni  helmepidur kaloti sees, kuidas teha ehtenõelale avatus aas ja kuidas see kinnitada pikendusketi külge. Ei midagi ületamatut, mitmeid kordi seletamist  ja asi sai selgeks. Tulemuseks vahvad käevõrud.

Peale väikest tordipausi, meisterdasime  veel  helmetraadil kõrvarõngaid. Nendega sattusid preilid hoogu, nii mõnelgi valmis 2-3 paari kõrvarõngaid.

Pildikesi:

 

Sünnipäevalaps Jana kesksel kohal.

 

 

 

 

 

Valminud käekeed

 

Roosiehted Kätriini sünnipäeval.

Eelmisel nädalal pidas oma sünnipäeva Helmehaldja Käsitöökeskuses Kätriin.   Armas tüdruk, kes  loomult on vaiksema olemisega, aga avanes tunni jooksul pikkamisi, nagu roos.  Temaga koos meisterdasid roose õde Anette, sõbranna Merylin ja ema Marge.

Kätriini voolis mustirirulli, millel oli põnev värvide üleminek. Sellest  lõigatud kroonlehed jäid hea tonaalsusega, ühest servast peenelt  põhitoonile vastanduvas toonis. ( Pildil need ilusad imeväikesed roosakas toonis paistvad roosid [keskel], millel punakas äär kergelt kumab ja mis tegelikkuses  muidugi ilusamad on kui seda telefoniga tehtud pilt  näha võimaldab).  Kätriin jõudiski  voolid kõige rohkem kõrvarõngaid.  väikeseid ja suuremaid.

Merylin valis toonideks musta ja pimedas helendava tooni fimo. Tulemuseks üllatavad roosid. Eripära lisas kummagile kõrvarõngale lisatud tilgakujuline helmes- ühele valge, teisele must. Pilti vaadates saan aru, et meil kiiruga on ununenud prossile kleepida külge prossinõel.

Ema Marge  tegi tütrele helelilla  ja õrnsinisega kombineeritud toonides  ehted. Roosidel on sujuv värviüleminek ja  need on dekoreeritud hõbedase pulbriga.

Minu poolt Kätriinile kahed roosi kõrvarõngad.

 

Valminud ehted:

 

Karmeni sünnipäevapidu 30.septembril

Karmeni ema võttis minuga ühendust  augustis. Sünnipäevalapsel oli  kindel soov   sõradega meisterdada. Loksutasime sobivat kuupäeva  siia-sinna.  Päev sai paika ja teemagi välja valitud. Mis muud kui ootusärevalt õpetama.  Õpitoa  viisin läbi seekord Karmeni ema töökohas,   kus oli  mõnusalt suur nõupidamiste laud, mille taha kõik osalised lahedasti ära mahtusid.
Väljavalitud teemaks  sai metall-lehega kaetud ripatsid. Seekord ei olnud mul pakkuda metalllehe pudi, mis on toredasti mitmevärviline, aga mida on keerulisem savilehele kanda. Valikus oli hõbedane ja kuldne metall-leht. Nende suurte lehtede abil saab tulemuse   kergemini  ja ühtlasema. Nii nagu piparkoogitaignast kujundite lõikamisel  oleks hea kui tekiks vähe materjalikadu, nii toimiti ka savilehe puhul. Sätiti lõikevorme nii ja naa, et ikka võimalikult palju ilusat mustrit leiaks hüva kasutust. Iga osaline sai   mitu ripatsit või kõrvarõngast.
Nutikad  preilid mõtlesid  juba kellele oma ehteid kinkida saaks – emale, õele, tädile jne. Isegi jõulukingitustele mõeldi. Soovitasin neil kujundada etiketid ja varuda minigrip kotikesi, et saaks  valminud ehted kingivääriliseks pakendada.

Mõned pildid ka
Sünnipäevalaps Karmen   aukohal laua otsas.

 

Valminud tööd

 

INSPIRATSIOONI ALBUM FACEBOOKI LEHEL

Tahan innustada Teid uute ideedega  tegelema,  mine tea, ehk tuleb sellest albumist mõni idee ka õpitoa teemaks. Pildid  facebooki lehel olevasse  albumisse kogun www.etsy.com lehelt. Sealt saab aimu erinevatest kunstnikest, samuti ka hinnaülevaate. Püüan sinna kokku koguda  leiud  enamasti polümeersavi teemadel, see teema on ikka südamelähedasem, aga  ka traaditööde ja töövahendite ja teistegi teemade kohta mõningaid noppeid.

facebooki albumi aadress : https://www.facebook.com/media/set/?set=a.486303708076330.110585.183510801688957&type=3

 

 

Orhideede meisterdamine Cassandra sünnipäeval. (1.septembril)

Laupäeval  olin üllatuskülaliseks 12-aastase  Cassandra sünnipäeval. Cassandra on rahvusvahelisest perest pärit  preili, kes valdab vene keelt,  inglise keelt ja nüüd käib eesti koolis ja ka eesti keel oli heal tasemel. Minu imestuseks kõik temale külla tulnud eesti tüdrukud rääkisid temaga inglise keeles ja tegid seda väga soravalt.  Sujuvalt kujuneski see õpituba ja sünnipäev inglisekeelseks peoks.

Õpitoa teemaks oli valitud orhideede. Seekord mängis rolli värvide valikul ette antud näidis, mis oli piparmündi ja õrnroosas toonis.  Suure jutuvadina taustal möödus  kroonlehtede väljalõikamine ja paikasättimine.  Ripatsid saime valmis, mõni preili loobus kõrvarõngaste tegemisest.  Valminud ahjusoojadest  suurematest ja väiksematest ripatsitest valmistasin neile kõrvarõngad ja kaelakeed,  pakendasin  need etiketiga kotikesse.

Sünnipäevalistel oli veel pikk õhtu ees ootamas  filmi, mängude jms.-ga. Vahetati tualetti, kleidid said selga ja äsja valminud ehted kõrva-kaela. Veidi edvistamist kulub 11-12 aastastele preilidele ära.

 

Pildil on äsjavalminud ahjusoojad  ripatsid, sain aru, et suure sagimise peale ei õnnestu mul saada tervikpilti siis kui olen need meisterdanud eheteks.

Katharina sünnipäev liblikaid meisterdades

Täna toimus Helmehaldja Käsitöökeskuses  preili Katharina sünnipäeva tähistamine. Õpituba oli kokku lepitud juba juulis ja kindlameelse  preili sooviks oli liblikaid voolida. 11-12-aastased preilid oli väga usinad savivoolijad. Näidiste eeskujul valiti palju pastelseid toone, kui oli ka julgemaid valikuid, vahva kombinatsiooni andis punane-hõbedane ja must. Õpitoa tulemusena valmisid  toredad kõrvarõngad ja mõni  ripats ja üks sõrmus.

 

 

MIKK MEINHARDI JA MARLEENI SÜNNIPÄEV (18.AUGUSTIL)

Täna olin kutsutud  Miku ja Leenu sünnipäevale Suurupis. Kutsujaks ammune lapsepõlve tuttav Merle, keda ei olnud näinud ” 100 aastat”.   Kui mina olin juba   “suur”   oli Merle veel  ”väike” tüdruk ja käis  Paides, minu kodulinnas, külas oma vanaemal ja vanaisal. Ma olen nende perele tänulik, et sain priiküüti Tallinnasse, kus ma sel ajal koolis käisin.

Merlel on tore pere ja  tänane sünnipäevapidu oli väga vahvasti organiseeritud. Lastel jagus lusti aarete otsimiseks, üks vahva issi (Rein, kui ma ei eksi) oli omaette lõbustus kogu suurele lasteperele, kes olid külla tulnud.

Mina jõudsin kohale tunnike  peale peo algust. Asusime kiirelt tegutsema, algatuseks tegid lapsed kummipaelale  lükitud  klaashelmestest endale käekeed. Kel esimene  meisterdamine meeldis, need asusid voolima savist lillekesi kaelakee tarbeks. Need ka valmis voolitud,  jõudis järjekord emmedeni, neile oli mul ettevalmistatud arhailiste helmeste mustrirulle. Igaüks valis endale sobivad ja kiirelt valmisid pallikesed. Minu osaks jäi valminud lillekestele ja  pallidele aukude tegemine. Osad emmed olid nii tublid, et  augustasid helmed ise.  Peale ahjusküpsemist valmistasin  arhailistest helmestest kõrvarõngad ja lillekesed said endale ketid külge. Seda siin kirjeldades, tundus nagu aega ei olekski kulunud, aga tegelikult väljas kogu see  sünnipäeva meisterdamine üle 3 tunni. Lapsed olid kõik vaprad ja pidasid vastu. Tempo oli nii kiire, et üle pika aja kus ma reaalselt ise ei jõua valmis mitte ühtegi  detaili , rääkimata ehtest.  Tore on käia  sünnipäevadel kus  leiad lisaks vanadele tuttavatele (Merle)  ka enda õpilasi (Regina),  isetegijaid (Heidi Ilutegija) ja veel vanu tuttavaid (Krinsli).

Meeleolukas õhtu! Head emotsioonid.

Pildikene Merle fotoaparaadist. Esimene osa ehete meisterdamisel – kummipaelale tehtav käevõru.

 

 

Kohe hakkame lillekesi meisterdama.

 

 

HELMETRAADIL KÄEKEED

Õpime valmistama mitmerealist helmetraadile põimitud käevõru. Kasutame erineva suurusega klaashelmeid, helmetraate, kalotte, helmepidureid, karabiinhaake, pikenduskette.

Igal osalejal valmib 2 erineva põimimisvõttega käevõru.

Osavõtutasu: 10 €  (sisaldab materjalide ja töövahendite kasutust)

Valmiva töö näited:

Anija valla XVII Kodukandipäevadest osavõtt

Head Eesti lipu päeva!

14-aastase Elise sünnipäeva tähistamine.

Täna käisin  õpituba läbi viimas Elise sünnipäeval. Elis on olnud sage külaline Helmehaldja Käsitöökeskuse õpitubades. Ta on osalenud traaditööde; traadist kõrvarõngaste põimimise; mõnedes fimo savi teemalistest õpitubades. Temal oli küllalt hea ettekujutus sellest, mida  tema poolt välja valitud teema  tähendas.  Tema valituks sai metall-lehega ripatsite  meisterdamine. Osalisteks enamasti  sõbrannad-külalised,  lisaks  vend Siim ja ema. Isa uudistas ka kogu  protsessi. Alustasime värvide valikust. Siim valis värvid, mida tavaliselt harva valitakse, vblla  seda värvivalikut saabki pidada poisilikuks: tumeroheline ja lilla. Värvisulatuses tekkis nende koosmõjul tumedamat sorti  roheka varjundiga lillakas toon. Teistel läks värvide valimine ootuspäraselt, aga siiski isikupäraselt. Mõnikord juhtub, et värve valitakse enda seljas olevate riiete järgi (alateadlikult, mitte seda  otseselt jälgides), teinekord saavad valituks värvid, mida keegi ees valib, või vähemasti üks toonidest saab olema läbivaks. Selle toreda seltskonna puhul, oli märgata igaühe isikupära. Kahte ühesugust värvivalikut ei olnudki (kuigi see pildil ei pruugi nii tunduda). Värvid valitud asusime tehnika kallale. Selle  kirjeldamise ma jätan vahele. Kes tunneb huvi, tuleb tundi õppima või kutsub mind  oma seltskonda  õpetama.

Ripatseid ja kõrvarõnga detaile valmis üsna ohtralt, kasutati ära võimalikult  suur osa  äsja valminud ilusa mustriga savilehest.  Panime    esemed ahju  küpsema. Mina sättisin valmis tangid,  kõrvarõnga konksud ja ühendusrõngad, et  anda  ehtedetailidele  otstarve  ehtena, ehk valmistasin ripatsid ja kõrvarõngad.

Juba teisel  selle vanuseastme sünnipäeval panen tähele, et mängitakse miskit mängu, kus on juttu libahuntidest, selgeltnägijatest jms. Mind hakkas asi huvitama, mis huvitav mäng see  on. Sain nii palju targemaks, et see on Hundimäng.  Tekkis huvi ja tahaks seda mängu endalegi soetada. Nii et lisaks huvitavate erinevate inimeste põgusale tundmaõppimisele saan veel huvitavaid  teadmisi  külast küllas  õpetamas käies.

Igaüks sai sellest meeldejäävast sünnipäeva õpitoast vähemalt mõned  paarid kõrvarõngaid: endale kandmiseks, kinkimiseks, või, miks mitte,   müügiks. Rahule paistsid jäävat kõik osalised. Tänud Elise isale, kellega kirjavahetus oli  väga kiire ja  kes  esimest tellimuskirja kirjutades oli end kurssi viinud täpselt   õpitoa  tellimise tingimustega. Ma pean mainima, et selline korrektne  eeltöö meeldib mulle väga.

Paar klõpsu tegemise protsessist:

Sünnipäevalaps Elis

Valminud kaunid ehted