Täna käisin õpituba läbi viimas Elise sünnipäeval. Elis on olnud sage külaline Helmehaldja Käsitöökeskuse õpitubades. Ta on osalenud traaditööde; traadist kõrvarõngaste põimimise; mõnedes fimo savi teemalistest õpitubades. Temal oli küllalt hea ettekujutus sellest, mida tema poolt välja valitud teema tähendas. Tema valituks sai metall-lehega ripatsite meisterdamine. Osalisteks enamasti sõbrannad-külalised, lisaks vend Siim ja ema. Isa uudistas ka kogu protsessi. Alustasime värvide valikust. Siim valis värvid, mida tavaliselt harva valitakse, vblla seda värvivalikut saabki pidada poisilikuks: tumeroheline ja lilla. Värvisulatuses tekkis nende koosmõjul tumedamat sorti roheka varjundiga lillakas toon. Teistel läks värvide valimine ootuspäraselt, aga siiski isikupäraselt. Mõnikord juhtub, et värve valitakse enda seljas olevate riiete järgi (alateadlikult, mitte seda otseselt jälgides), teinekord saavad valituks värvid, mida keegi ees valib, või vähemasti üks toonidest saab olema läbivaks. Selle toreda seltskonna puhul, oli märgata igaühe isikupära. Kahte ühesugust värvivalikut ei olnudki (kuigi see pildil ei pruugi nii tunduda). Värvid valitud asusime tehnika kallale. Selle kirjeldamise ma jätan vahele. Kes tunneb huvi, tuleb tundi õppima või kutsub mind oma seltskonda õpetama.
Ripatseid ja kõrvarõnga detaile valmis üsna ohtralt, kasutati ära võimalikult suur osa äsja valminud ilusa mustriga savilehest. Panime esemed ahju küpsema. Mina sättisin valmis tangid, kõrvarõnga konksud ja ühendusrõngad, et anda ehtedetailidele otstarve ehtena, ehk valmistasin ripatsid ja kõrvarõngad.
Juba teisel selle vanuseastme sünnipäeval panen tähele, et mängitakse miskit mängu, kus on juttu libahuntidest, selgeltnägijatest jms. Mind hakkas asi huvitama, mis huvitav mäng see on. Sain nii palju targemaks, et see on Hundimäng. Tekkis huvi ja tahaks seda mängu endalegi soetada. Nii et lisaks huvitavate erinevate inimeste põgusale tundmaõppimisele saan veel huvitavaid teadmisi külast küllas õpetamas käies.
Igaüks sai sellest meeldejäävast sünnipäeva õpitoast vähemalt mõned paarid kõrvarõngaid: endale kandmiseks, kinkimiseks, või, miks mitte, müügiks. Rahule paistsid jäävat kõik osalised. Tänud Elise isale, kellega kirjavahetus oli väga kiire ja kes esimest tellimuskirja kirjutades oli end kurssi viinud täpselt õpitoa tellimise tingimustega. Ma pean mainima, et selline korrektne eeltöö meeldib mulle väga.
Paar klõpsu tegemise protsessist:
Sünnipäevalaps Elis
Valminud kaunid ehted














































































