14-aastase Elise sünnipäeva tähistamine.

Täna käisin  õpituba läbi viimas Elise sünnipäeval. Elis on olnud sage külaline Helmehaldja Käsitöökeskuse õpitubades. Ta on osalenud traaditööde; traadist kõrvarõngaste põimimise; mõnedes fimo savi teemalistest õpitubades. Temal oli küllalt hea ettekujutus sellest, mida  tema poolt välja valitud teema  tähendas.  Tema valituks sai metall-lehega ripatsite  meisterdamine. Osalisteks enamasti  sõbrannad-külalised,  lisaks  vend Siim ja ema. Isa uudistas ka kogu  protsessi. Alustasime värvide valikust. Siim valis värvid, mida tavaliselt harva valitakse, vblla  seda värvivalikut saabki pidada poisilikuks: tumeroheline ja lilla. Värvisulatuses tekkis nende koosmõjul tumedamat sorti  roheka varjundiga lillakas toon. Teistel läks värvide valimine ootuspäraselt, aga siiski isikupäraselt. Mõnikord juhtub, et värve valitakse enda seljas olevate riiete järgi (alateadlikult, mitte seda  otseselt jälgides), teinekord saavad valituks värvid, mida keegi ees valib, või vähemasti üks toonidest saab olema läbivaks. Selle toreda seltskonna puhul, oli märgata igaühe isikupära. Kahte ühesugust värvivalikut ei olnudki (kuigi see pildil ei pruugi nii tunduda). Värvid valitud asusime tehnika kallale. Selle  kirjeldamise ma jätan vahele. Kes tunneb huvi, tuleb tundi õppima või kutsub mind  oma seltskonda  õpetama. 😉

Ripatseid ja kõrvarõnga detaile valmis üsna ohtralt, kasutati ära võimalikult  suur osa  äsja valminud ilusa mustriga savilehest.  Panime    esemed ahju  küpsema. Mina sättisin valmis tangid,  kõrvarõnga konksud ja ühendusrõngad, et  anda  ehtedetailidele  otstarve  ehtena, ehk valmistasin ripatsid ja kõrvarõngad.

Juba teisel  selle vanuseastme sünnipäeval panen tähele, et mängitakse miskit mängu, kus on juttu libahuntidest, selgeltnägijatest jms. Mind hakkas asi huvitama, mis huvitav mäng see  on. Sain nii palju targemaks, et see on Hundimäng.  Tekkis huvi ja tahaks seda mängu endalegi soetada. Nii et lisaks huvitavate erinevate inimeste põgusale tundmaõppimisele saan veel huvitavaid  teadmisi  külast küllas  õpetamas käies.

Igaüks sai sellest meeldejäävast sünnipäeva õpitoast vähemalt mõned  paarid kõrvarõngaid: endale kandmiseks, kinkimiseks, või, miks mitte,   müügiks. Rahule paistsid jäävat kõik osalised. Tänud Elise isale, kellega kirjavahetus oli  väga kiire ja  kes  esimest tellimuskirja kirjutades oli end kurssi viinud täpselt   õpitoa  tellimise tingimustega. Ma pean mainima, et selline korrektne  eeltöö meeldib mulle väga. 🙂

Paar klõpsu tegemise protsessist:

Sünnipäevalaps Elis

Valminud kaunid ehted

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s