Приглашаем на мастер-классы!

…Sellise kõlava kutse esitas RTO, üks suurimaid käsitöötarvete müüjaid ja vahendajaid Venemaal, oma veebilehel.

Õpitubade läbiviijaks olin mina. Kuidas ma sinna sattusin? Eks ikka Helmehaldja kaudu. Helmehaldja kõrval tegutseb samal alal, aga Venemaa turul firma nimega  “Frederik”. Nende koostööpartneriks on RTO, kes kutsus kokku enda koostööpartnerid ja edasimüüjad. Neile tutvustasingi Fimo savi ja Griffini tooteid.
Minu jaoks oli see  suur väljakutse. Enda vene keele oskust hindan kesiseks, samas oli  ammu  mõte keeleõpingutega alustada. Nagu elus ikka, õiged asjad tulevad õigel ajal (või natukene hiljem).

Õpitubade läbiviimiseks  oli kõvasti eeltööd vaja teha : selgitada välja kuidas materjalid ja töövahendid  Moskvasse  jõuaksid,  tekstide toimetamised- tõlkimised,  logistika, ajaline planeering jne. Minu  rõõmuks aitasid mind selles kõiges  “Frederik” -i müügiinimesed  Ilona, Julia ja Tarmo.
Teemadeks valisime  mahuline lilleripats    ja  traaditööd algajatele.

Õpitoast osavõtjate huvi oli suur, neile meeldisid ka  näidised, mis ma olin kaasa võtnud. Mõne  osalisega tekkis kohe  toredam ja väga sõbralik suhe. Üks vahva proua  aitas mind mitmel viisil  ja tundsin kuidas ta on “oma”. Tema mõistis mind ja mina teda.

Aja planeerimisega  läks sel korral  täitsa kehvasti, nii mööda ei ole ma ennem oma  õpitubade ajastust arvestanud, aga  ega ennem ei ole vene keeles õpituba läbi viinud ka sellises vormis. Vabandus, eks! 🙂  Saime kõik lillekesed valmis tehtud aga seda  2  tunni asemel 3 tunniga. Nii et  hoolimata  pikast kogemusest õpitubade läbiviimisel on iga kord midagi uut mul  õppida, ka planeerimise osas. Inimeste kohta saan ka alati rohkem teada- erinevate iseloomude, natuuride,  oskuste ja võimekuse  kohta.

Kes jõudis, pidas peale esimest õpituba väikese pausi. Venelaste traditsiooniline teepaus  oli seal au sees. RTO köögis oli söögitädi, kes  hoolitses, et  kõigil oleks teed  ja laual oli  2 suurt kausitäit  erinevaid küpsiseid, mida sai  tee sisse kasta. Laualt ei puudunud ka hoolikalt  sätitud  taldrik sidruniviiludega.

Nagu ennem kirjutasin, kes jõudis, see pidas väikest pausi, minul oli nii kiire järgmise õpitoa ettevalmistamisega, et see tee-küpsisering jäi minul vahele. Ma   tahtsin, et kõik oleks valmis ja ajaliselt korrektne, seepärast loobusin pausist.

Jätkasime  traaditööde teemaga. Kuna esimese õpitoa pikkus läks üle planeeritud aja, siis otsustasin,  et traaditööde teema teeme lühendatud versioonis, ehk igat detaili tegime 1 tk. tavapärase 2 tk. asemel. Oluliseks pidasin, et kõik detailid, mis plaanitud, saab läbi võetud.  Kel oli suurem huvi neile sai veel  üle seletatud  mõni detail, et  kõik ikka paremini meelde jääks. 🙂

Lõpetasime selleks päevaks kella 18.30 paiku. Väsimus oli küllaltki suur, aga samas oli rahulolu tunne, et  eesmärk sai täidetud,  jagasin oma vaimustust fimo kohta ja õpetasin  traaditöid tegema. Loodetavasti  said edasimüüjad paremini aimu  Fimost ja Griffini traadist.

Peale sellist kiiret õpitubade päeva kulus üks korralik  söök ära. Läksime  restorani  mis asus kaubanduskeskuses  “пражскаский” (samanimelise metroopeatuse lähedal).  Tahtsin suppi süüa ja mis suppi siis veel võtta kui mitte boršši. See on ikka tõeliselt hea roog, eriti Moskvas, tunda oli, et seal oli sees mitut sorti liha, sealhulgas ka  loomakeelt. Kõik komponendid mõnusalt peenikesteks ribadeks hakitud, supi vedelik selge. Maitse  oli jumalik peale pikka päeva.

Järgmisel päeval toimus veel 2 õpituba RTO  töötajatele-spetsialistidele. Ajalise piirangu tõttu otsustasin valitud teemade asemel kombineerida fimo ja traaditööde õpituba. Tegime keerishelmeid, kui need said ahju pistetud, näitasin veel kärmelt ette kuidas teha roosiga mustrirulli ja lihtsamat greipfruudi  mustrirulli.  Siis kiired ettevalmistused traaditööde õpitoaks, kuna osalised teadsid, et ajaliselt oleme väga  piiratud, siis   olin  tunnile kontsentreerumine  maksimaalne.  Võib-olla oli see põhjus, miks asjad sujusid üllatava kiirusega, lausa nii kiirelt et enam jõudis  valmistada traaditööd algajate teemas 2 detaili. Tegemata jäi spiraali mähitud helmes, aga jõudsin kiirematele sellegi ette näidata.

See pani mind mõtlema et võib-olla peaksin  ennem tundi inimestele meelde tuletama, et tunnis oleks vaja oma mõtteid koondada. Olen tabanud end  pidevalt korrutamas ühte ja  sama asja, kuna inimeste tähelepanu on kadunud või nad  harjuvad sellega, et ma seletan asju mitmeid kordi üle. Minu eesmärk on, et  inimene, kes tuleb mulle tundi õppima, saaks sellest tunnist võimalikult palju teadmisi, aga vahel jääb tunne, et  maksimaalselt teadmisi  edasi anda  on  minu huvi,  teadmisi vastu võttev  pool tahaks pigem meelelahutuslikult kerget õpituba.

Kumb siis oleks  parem lahendus?  Kes teab? Avaldage arvamust.

Kokkuvõttes oli see mulle üks suur tore väljakutse.  Üks asi viib teiseni. Sellise  keelepraktika toel julgen vastu astuda suvel aset leidva suure firma  suveüritusele,  kuhu mind on  õpetama  palutud   ja kus oli eelduseks vene keeles kõnelemine.   Seega  on ka rohkem põhjust  keeleõpinguteks.

Õpitubadest  püüdis Ilona  paar pilti siiski jäädvustada.

Esimene õpitoa päev ja valminud lillekesed

20130314_115720

20130314_115736_1

20130314_142432

Teine õpitoa päev

20130315_084619

20130315_084638_1

20130315_084714

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s