Laupäeval õpetasin koos sõbranna Piretiga, kes on väga osav igat sorti käsitöös, Tartus sünnipäevapeol fimost orhideesid meisterama. Sünnipäevalaps Liina oli kokku kutsunud sõbrannad restorani Neljapäev. Vägev seltskond edukaid naisi, kellele orhidee meisterdamine ei valmistanud mingit raskust. Tulemuseks ilusad ripatsid, millest said kaelakeed.
Õpitoas on tore sõbrannadega kokku saada ja lobisemise kõrvale mõni vahva ehe valmistada. Nii mõtles Marge, kes tähistas õpitoas oma sünnipäeva koos sõbrannadega Helmehaldja Käsitöökeskuses. Meisterdamise teemaks valiti traadist heegeldatud kaelakee. Minu jaoks oli see tore vaheldus viia läbi õpituba täiskasvanutele. Kõik osalejad on osavad käsitöömeistrid. Traadi heegeldamine ei valmistanud mingit raskust.
18.novembril pidas Jana Helmehaldja Käsitöökeskuses sünnipäeva koos oma sõbrannadega. Meisterdasime helmetraadil kihilisi käevõrusid. Alguses kulges kiirelt ja ladusalt. Aeganõudvamaks tööks kujunes ehte viimistlemine, ehk küsimuste lahendamine- kuidas pigistada kinni helmepidur kaloti sees, kuidas teha ehtenõelale avatus aas ja kuidas see kinnitada pikendusketi külge. Ei midagi ületamatut, mitmeid kordi seletamist ja asi sai selgeks. Tulemuseks vahvad käevõrud.
Peale väikest tordipausi, meisterdasime veel helmetraadil kõrvarõngaid. Nendega sattusid preilid hoogu, nii mõnelgi valmis 2-3 paari kõrvarõngaid. 🙂
Pildikesi:
Sünnipäevalaps Jana kesksel kohal.
Valminud käekeed
Eelmisel nädalal pidas oma sünnipäeva Helmehaldja Käsitöökeskuses Kätriin. Armas tüdruk, kes loomult on vaiksema olemisega, aga avanes tunni jooksul pikkamisi, nagu roos. Temaga koos meisterdasid roose õde Anette, sõbranna Merylin ja ema Marge.
Kätriini voolis mustirirulli, millel oli põnev värvide üleminek. Sellest lõigatud kroonlehed jäid hea tonaalsusega, ühest servast peenelt põhitoonile vastanduvas toonis. ( Pildil need ilusad imeväikesed roosakas toonis paistvad roosid [keskel], millel punakas äär kergelt kumab ja mis tegelikkuses muidugi ilusamad on kui seda telefoniga tehtud pilt näha võimaldab). Kätriin jõudiski voolid kõige rohkem kõrvarõngaid. väikeseid ja suuremaid.
Merylin valis toonideks musta ja pimedas helendava tooni fimo. Tulemuseks üllatavad roosid. Eripära lisas kummagile kõrvarõngale lisatud tilgakujuline helmes- ühele valge, teisele must. Pilti vaadates saan aru, et meil kiiruga on ununenud prossile kleepida külge prossinõel.
Ema Marge tegi tütrele helelilla ja õrnsinisega kombineeritud toonides ehted. Roosidel on sujuv värviüleminek ja need on dekoreeritud hõbedase pulbriga.
Minu poolt Kätriinile kahed roosi kõrvarõngad.
Valminud ehted:
Laupäeval olin üllatuskülaliseks 12-aastase Cassandra sünnipäeval. Cassandra on rahvusvahelisest perest pärit preili, kes valdab vene keelt, inglise keelt ja nüüd käib eesti koolis ja ka eesti keel oli heal tasemel. Minu imestuseks kõik temale külla tulnud eesti tüdrukud rääkisid temaga inglise keeles ja tegid seda väga soravalt. Sujuvalt kujuneski see õpituba ja sünnipäev inglisekeelseks peoks.
Õpitoa teemaks oli valitud orhideede. Seekord mängis rolli värvide valikul ette antud näidis, mis oli piparmündi ja õrnroosas toonis. Suure jutuvadina taustal möödus kroonlehtede väljalõikamine ja paikasättimine. Ripatsid saime valmis, mõni preili loobus kõrvarõngaste tegemisest. Valminud ahjusoojadest suurematest ja väiksematest ripatsitest valmistasin neile kõrvarõngad ja kaelakeed, pakendasin need etiketiga kotikesse.
Sünnipäevalistel oli veel pikk õhtu ees ootamas filmi, mängude jms.-ga. Vahetati tualetti, kleidid said selga ja äsja valminud ehted kõrva-kaela. Veidi edvistamist kulub 11-12 aastastele preilidele ära. 🙂
Pildil on äsjavalminud ahjusoojad ripatsid, sain aru, et suure sagimise peale ei õnnestu mul saada tervikpilti siis kui olen need meisterdanud eheteks. 🙂
Täna toimus Helmehaldja Käsitöökeskuses preili Katharina sünnipäeva tähistamine. Õpituba oli kokku lepitud juba juulis ja kindlameelse preili sooviks oli liblikaid voolida. 11-12-aastased preilid oli väga usinad savivoolijad. Näidiste eeskujul valiti palju pastelseid toone, kui oli ka julgemaid valikuid, vahva kombinatsiooni andis punane-hõbedane ja must. Õpitoa tulemusena valmisid toredad kõrvarõngad ja mõni ripats ja üks sõrmus.
Täna käisin õpituba läbi viimas Elise sünnipäeval. Elis on olnud sage külaline Helmehaldja Käsitöökeskuse õpitubades. Ta on osalenud traaditööde; traadist kõrvarõngaste põimimise; mõnedes fimo savi teemalistest õpitubades. Temal oli küllalt hea ettekujutus sellest, mida tema poolt välja valitud teema tähendas. Tema valituks sai metall-lehega ripatsite meisterdamine. Osalisteks enamasti sõbrannad-külalised, lisaks vend Siim ja ema. Isa uudistas ka kogu protsessi. Alustasime värvide valikust. Siim valis värvid, mida tavaliselt harva valitakse, vblla seda värvivalikut saabki pidada poisilikuks: tumeroheline ja lilla. Värvisulatuses tekkis nende koosmõjul tumedamat sorti roheka varjundiga lillakas toon. Teistel läks värvide valimine ootuspäraselt, aga siiski isikupäraselt. Mõnikord juhtub, et värve valitakse enda seljas olevate riiete järgi (alateadlikult, mitte seda otseselt jälgides), teinekord saavad valituks värvid, mida keegi ees valib, või vähemasti üks toonidest saab olema läbivaks. Selle toreda seltskonna puhul, oli märgata igaühe isikupära. Kahte ühesugust värvivalikut ei olnudki (kuigi see pildil ei pruugi nii tunduda). Värvid valitud asusime tehnika kallale. Selle kirjeldamise ma jätan vahele. Kes tunneb huvi, tuleb tundi õppima või kutsub mind oma seltskonda õpetama. 😉
Ripatseid ja kõrvarõnga detaile valmis üsna ohtralt, kasutati ära võimalikult suur osa äsja valminud ilusa mustriga savilehest. Panime esemed ahju küpsema. Mina sättisin valmis tangid, kõrvarõnga konksud ja ühendusrõngad, et anda ehtedetailidele otstarve ehtena, ehk valmistasin ripatsid ja kõrvarõngad.
Juba teisel selle vanuseastme sünnipäeval panen tähele, et mängitakse miskit mängu, kus on juttu libahuntidest, selgeltnägijatest jms. Mind hakkas asi huvitama, mis huvitav mäng see on. Sain nii palju targemaks, et see on Hundimäng. Tekkis huvi ja tahaks seda mängu endalegi soetada. Nii et lisaks huvitavate erinevate inimeste põgusale tundmaõppimisele saan veel huvitavaid teadmisi külast küllas õpetamas käies.
Igaüks sai sellest meeldejäävast sünnipäeva õpitoast vähemalt mõned paarid kõrvarõngaid: endale kandmiseks, kinkimiseks, või, miks mitte, müügiks. Rahule paistsid jäävat kõik osalised. Tänud Elise isale, kellega kirjavahetus oli väga kiire ja kes esimest tellimuskirja kirjutades oli end kurssi viinud täpselt õpitoa tellimise tingimustega. Ma pean mainima, et selline korrektne eeltöö meeldib mulle väga. 🙂
Paar klõpsu tegemise protsessist:
Sünnipäevalaps Elis
Valminud kaunid ehted
Täna toimus Helmehaldja Käsitöökeskuses tore õpituba: üllatus-sünnipäev. Preilid otsisid võimalust teha sõbrannale sünnipäev meeldejäävaks. Internetist leiti Karnaaks Õpituba ja Helmehaldja Käsitöökeskus. Sünnipäevalaps sai aimu, midagi hakkab toimuma, aga lõpuni ei osanud ta ära arvata, et hakkame meisterdama õpitoas polümeersavist roose.
Seltskonnas oli ka mõned noormehed, kel algul arvasid, et nemad savi voolima ei hakka, vaid lihtsalt viisakalt võtavad osa üritusest seda jälgides. Siiski kõik kohaletulnud valisid 2 savitooni ja voolimine võis alata. Selgeks sai õpietatud värvisulatustehnika ja kaks meetodit rooside tegemiseks. enamasti valiti lõpptulemuseks pross või kõrvarõngad, üks kaelakee valmis ka.
Noormehed, kes nii väga savivoolimisest huvitatud ei olnud, voolidis siiski ja väga ilusaid roose. Üks neist tunnistas, et on kunagi voolinud martsipanist roose. Nii, et ära iial ütle iial, võiks siinkohal lisada. 🙂
Mehed on julgelt oodatud õpituppa meisterdama ja seni kogetu põhjal võin öelda, et kunstimeelt neil jagub, kohati rohkmegi kui naistel.
Olen juba imestanud tükk aega , et midagi tähtsat maha ei ole unustanud. Täna see juhtus, lõikevormid olin koju unustanud. Õnneks Helmehaldjas ostsin kiirelt asenduseks uued lõikevormid ja tööd said tehtud.
Pilte ka ikka tänasest õpitoast.
Valminud roosid
Täna olin kutsutud Laureni, ühe äärmiselt sümpaatse preili, sünnipäevale. Juhuste tahtel lükkus see sünnipäev mitmel korral edasi. Aga Laurenil oli kindel soov oma sünnipäeva tähistada savi voolides. Teemavalikuks osutus mahuline lilleripats sulemustri tehnikas. Kohaletulnud preilid, Laureni vend ja ema asusid kõik koos tegutsema. Ülekaalukalt sai värvikombinatsioonideks valitud lillakad toonid. Väikese näksimise, lobisemise taustal valmisid mustrirullid ja sealt edasi ka lilleõied. Kristo, Laureni vend, oli ka tubli ja 9-aastase poisi kohta väga süvenenud teemasse. Tulemuseks valmisid vahvad triibulised lilleripatsid.
Mul on ikka siiamaani vedanud, et olen sattunud huvitavate inimestega kokku, õppides neid natukene tundma nende endi kodudes. Hästi mõnusa õhkkonnaga sünnipäevapidu oli. Tänud Ingale. 🙂
Pildikesi ka
Kelmikas sünnipäevalaps Lauren
usin Kristo
Valminud lilleksed.
Täna käisin ühes Tallinna lähedases häärberis Mia sünnipäeval. Miaga kohtusime juba ühel varasemal, Johanna, sünnipäeval.
Mia valis sünnipäevateemaks moonid. See oli väljakutse mulle endale, sest mooni teema all oli mul algselt suured mooniprossid, mis kujunesid rohkem iluesemeteks. Praktiline väärtus ostus minimaalseks, kuna tolmukad olid liiga õrnad ja kroonlehed oma suuruse tõttu samuti. Seega oli mooni teema vaja uuesti läbi töötada.
Mulle hirmsasti meeldivad need moonid, mis preilid täna meisterdasid. Säravpunased, mahulised, toredasti õhulised. Mooni kroonlehed olid peaaegu äravahetamiseni sarnased, isikupärasemaks sai need musta südamikuga. Neid tehti kahel erineval viisil. Lisaks kasutati dekoreerimiseks Pearl Ex hõbedast ja ka sinist pulbrit.
Mina aitasin valmis küpsenud moonid vormida eheteks- kõrvarõngasteks, kaelakeeks, või hoopiski mobiiliripatsiks.
Sünnipäevalaps Mia usinasti voolimas
Voolimine
Preilid sätivad valmis moone ahjuplaadile
Sellised toredad mooni-ehted . Niii ilusad! 🙂
Evelin, Kristini ema võttis minuga ühendust sooviga tähistada tütre sünnipäevas õpitoas meisterdades. Sünnipäevalaps on ise ka varem proovinud kätt Fimo savi voolimisel ja ka ehete meisterdamisel. Seda oli kohe tunda ka tema meisterdamist vaadates.
Kristini valitud teemaks oli musterdamistehnikas helmed. Õpituba sünnipäeva tähistamise raames toimus Helmehaldja Käsitöökeskuses. Preilid kogunesid aegamisi. Minu õnnetuseks ununes kogu mu õpitubade näidistekarbikene koju, seega pidin kiirelt tegema uued näidised, ühtlasi oli see heaks sissejuhatuseks teemasse ja need kes oli kohal esimestena, said otsese ülevaate sellest mis endast kujutab musterdamistehnika ja mis me tegema hakkame.
Preilid vaatasid, mina meisterdasin ja rääkisin juurde kogu tegemise protsessi iseärasused. Nii oli preilidel kergem voolima hakata. Sellest tulenevalt otsustasin, et mõistlik on ennem seletada lahti kogu protsess, kuigi see võib tunduda algul arusaamatu, aga midagi jääb siiski meelde. Kui asuti voolima, siis seletasin veelkord üle teema põhimõtted.
Põnevaid värvilahendusi valiti . Mulle tundus huvitav samblaroheline, hallikas beezh, samuti helelilla, must ja valge. Kuna see teema on ajamahukas, siis jõuame õpitoas valmis meisterdada ainult helmed. Ehete tegemine jääb igaühe enda hooleks.
Preilid õpitoas. Krisitin, roosaka salliga pildil paremal
Valminud helmed
Täna õpetasin 11-aastastele preilidele kõrvarõngaste valmistamist, nagu pealkirigi ütleb, Energiakeskuses. Osavõtjad olid erinevas vanuses ja üks poiss oli ka agar meisterdama emale paari kõrvarõngaid. Enamasti jõuti valmis 2-3 paari. Sünnipäeva lapse õde, üks noorimaid osavõtjaid (6a), sai valmis lausa 6 paari kõrvarõngaid. Väga armas, et tal oli valmis mõeldud kellele need kõik kingitusteks valmivad.
Põhiliselt valmistati kiiresti valmivaid ja efektseid helmetraadil kõrvarõngaid. Seda eelkõige sellepärast, et seda sain kõigile kiiresti õpetada. Eraldi igaühe juures õpetasin veel mõnda veidi nipikamat väänamist (avatud aas, kalasaba põimimine, südamekujuline traadiväänamine, tasapinnaline spiraal).
Tajusin, et preilidel oli väga suur huvi ehete meisterdamise vastu. Nii on väga meeldiv õpetada.
Käib töö
Meisterdamise tulem.
Täna käisin Veskimöldres preilide seltskonnas õpituba läbi viimas. Vanus preilidel 13 ja valitud teemaks sai savi lehekestega kõrvarõngaste valmistamine. Mis on minu arvates üks hea teema, et saada aimul savi voolimise võtetest ja natukene ka traadiväänamise nippidest. Preilid olid väga usinad.
Alustasime värvisulatustehnika õppimisest, edasi tegime lehe mustriga mustrirulli ja neist helmed. Kuniks savihelmed ahjus, valmistasime ette kõrvarõnga osad.
Ei tea kas suvi ja soe ilm (täna oli tõeliselt kuum, nagi tähelepanelik võib vaadata pildil olevat termomeetrit),aga lehekeste toonid valiti suviselt soojades toonides. Olen tähele pannud, et talve poole on ka toonid jahedamad.
Parandus: Hmm pilti järgi vaadates näen, et ikka on küll külmad toonid. Tundub, et see soe ilm ikka paneb mõtlema asjadest ka soojalt 🙂
Ajaliselt kestis kogu õpituba ligi 3 tundi, planeeritud 2-2,5 tunni asemel. aga eks nii kipub minema kui on tellitud õpituba, siis ma ei kiirusta niimoodi tagant, nagu Helmehaldjas toimuvate õpitubadega paraku peab olema.
Käib usin savilehekeste voolimine, õigemini lehed valmis , jäänud veel augud sisse teha.
Siin sätitkase küpsenud lehekesed kõrvarõngasteks kokku tangide ja ühendusrõngaste abil.
Valminud edevad tsa-tsa stiilis kõrvarõngad fimo savi lehekestega, kaunistatud klaashelmestega.
Täna olin kutsutud õpituba läbi viima Kadriorgu, ühele sünnipäevale. Meisterdasime mõnusas seltskonnas kõrvarõngaid. Taustaks mõnusalt mahe muusika. See muusika sobis nii hästi teemasse.
Valmis meisterdati sellised toredad kõrvarõngad
