Saviasjade sahtlit uurides jäi silma saviprits, mida ma ei ole ammu kasutanud. Mõningad lisadetaile, mis on kunagi savipritsiga kaasas olnud, olen küll kasutanud mustrite loomisel Raasiku Saviringis.
Kõige tüütum on polümeersavide juures, et need muutuvad kõvaks ja see soojaks mudimine võtab palju aega ja käte rammu. Saviprits tundus selleks korraks seepärast juba hea valik, et sinna ei kulu palju savi, mida vaja käte vahel soojaks voolida. Tegin erinevatest värvidest savilehed, lõikasid ringikujulise lõikevormiga kettad ja asetasin need üksteise peale, moodustades silindri. Silindri surusin savipritsi sisse. Savipritsi otsakuju oli heksagonikujuline. Tulemuseks pikk “savivorst”, mis on seest kihiline.
Valmistasin jääksavist ette aluslehed (2 tk) ja hakkasin lõikama “vorstist” viile, mille lõikepinnaga asetasin aluslehele, tiheldalt üksteise kõrvale. Neid asetasin aluslehtedele kahel õhtul. Teisel õhtul, kui tuli suurem savileht, sai juhuse tahtel aega võetud- kulus täpselt tund, et alusleht saaks viiludega kaetud. Tean ajakulu, kuna samal ajal lobisesin sõbranna Ragnega telefonis. 🙂
Valmis mustrilehed panin kilede vahele ja rullisin mustrid ühtlaseks. Lõikasin välja meelepärased kujundid, see tundus raske, sest ei raatsinud neid ilusaid mustrilehti lõikuda. Tükk aega vaatasin ja lihtsalt mõtlesin. Ühel hetkel peab ikkagi olema valmis ja lõikama tükid valmis. Küpsetasin savidetailid ära ja lisasin ehtededetailid. Valmis!
Sel korral lakkisin ehted ära ka, sest kasutasin kuldse alatooniga savi, mille sära tuleb esile lakkides. Lambivalguses on need ehted veidi säravamad kui praegu talvisest tavalises toavalguses, aga siiski piisavalt efektsed.
KARNAAKS ÕPITUBA 