Mu armas sõber Piret üllatas mind sel sünnipäeval hõbesavi kursusega. Käisime Loomingulehekeses privaattunnis. See oli minu esimene kokkupuude hõbesaviga.
Mul oli idee, valmistada kõrvarõngad, mis oleksid mahulised ja kindlasti ka oleks seal mõni kivikene sees. Pinterestist olin üht-teist sirvinud ja silma jäid kallad.
Valmis sain sellised ehted. Räägin natukene nende valmimisest.
Alustuseks lõikasin paberist välja sobiva kujuga kalla õie, viiendal korral õnnestus saada sobiliku laiuse ja kõrgusega lõige. Voolisin valmis kallaõied, keerasin need veidi koonuselisemaks, tsirkoonid panin savipallikese sisse, savipall oli piisavalt suur, et tsirkoon ühtlaselt äärtest kinni katta. Kõik detailid panin eraldi (toidu)kuivatisse kuivama umbes pooleks tunniks. Esimese kuivatuse järel parandasin savipastaga kalla õisi, samuti vajas tihendamist tsirkooni ümber olnud savi. Parandustööde järel rändasid detailid uuesti kuivatisse. Viimaks sai tsirkoone ja kallaõisi ühendada, samuti savipastaga, seejärel ootas detaile jällegi kuivatusprotsess. Järgnes lihvimine, kasutasime kolme erineva jämedusega liivapaberi padjakest. Savi on enne põletamis üsna õrn, siis lihvima peab ettevaatlikult.
Sellised nägid välja kuivanud ja lihvitud detailid. Väikese ripatsi tegin ülejäänud savist. Meil oli kasutada Art Silver Clay 7 grammi. Modelleeritakse üks detail korraga, ülejäänud savi pannakse kohe kile sisse, et oleks võimalikult väike kokkupuude õhuga.
Siis viisime detailid põletusahju. Väikese ripatsi põletasin leeklambiga, et saada kätte tunnetus kuidas leeklambi all savitükk muutub lõheroosaks, kuidas hoida seda roosat tooni 3 minuti jooksul ja mitte lasta sel toonil kustuda halliks. Ripats jahtus, peale põletust, üsna kiiresti ja oli siiski valget värvi. Terasharjaga veidi hõõrudes oli näha kuidas ripatsi valge kattekihi alt tuli välja ilus hõbedane toon.
Keskmisel pildil on näha need poleerimis-riidetükikesed, millega põletatud detaile poleeritakse. Alumisel on näha poleerimata ja poleeritud ripatsi tagumine külg ja poleeritud esikülg.
Need detailid, mis olid põletusahjus, need said poleeritud poleerimisaparaadis. Vabandan, terminitega on lood segased, esimese korra kohta oli palju informatsiooni. Poleerimismasinas kausikese sees roostevabade naelte vahel poleerusid detailid umbes pool tundi.
Pildil on minu ja Pireti tööd peale põletamist ja alumisel pildil minu tööd peale masinpoleerimist. Olgu veel öeldud, et põletamisel tõmbab hõbesavi veidi kokku, umbes 10 protsendi jagu.
Mulle tundus, et need detailid said ikka kiiskav-hõbedased, et mu tsirkoonid ei paista selle kiiskava hõbeda taustal väljagi. Otsustasin, et tahan tausta tumedamaks, selleks tegi juhendaja Tiina meile divesinikoksiidi lahuse (see mädamuna haisuga). Kastsime detailid sinna sisse ja saime tumedaks tõmbunud detailid. Enne H2S-i sise panemist poleerisime detaile, samuti ka peale oksüdeerimist.
Pildil ongi näha oksüdeeritud detailid ja alumisel pildil juba poleeritud oksüdeeritud detailid. Mulle tundus, et tsirkoon hakkas nüüd rohkem elama ja mustrid savi pinnal tulid kaunimalt esile.
Tahtsin hirmsasti veel tilgakujulisi lihvitud helmeid lisada kallade sisse. Hõbetraadiga keerasin helmestele suletud aasad ja kinnitasin need kallade sisse. Hõbekonksud külge ja ehted saidki valmis!
Uskumatu, aga kogu see tegemine oli meil ikka vägagi ajamahukas. Veetsime stuudios pea 6 tundi.
Sellised kaunid ehted valmisid. Ma olen tänulik oma armsale sõbrannale Piretile, kellega me koos vägevaid asju ette võtame, mis meile palju häid emotsioone kingivad. Olen tänulik Tiinale Loomingulehekesest, kes meid lahkelt õpetas hõbesavi käsitsema.
KARNAAKS ÕPITUBA 